Tavaliselt juhtub, et kõige loomingulisemad ideed või probleemide lahendamise viisid ilmuvad, nagu ime läbi, kõige ootamatumates hetkedes.
See fenomen on tuntud kui "dušieefekt", viidates innovatiivsetele mõtetele, mis tekivad tegevuste käigus, kus meel ei ole täielikult fokusseeritud.
Tegevused nagu koera jalutamine, aiatööde tegemine või isegi nõude pesemine on näited ülesannetest, mida tehakse "automaatrežiimil", hetkedel, mil meel võib ekselda ja luua ebatavalisi seoseid.
Loovuse Tag behind Teadus
Uurijad on leidnud, et nende puhkuse hetkede jooksul aktiveerub aju vaikerežiimi võrk (DMN).
See võrk ühendab mitmeid ajupiirkondi ja võimaldab ajul pääseda ligi ebatavalistele mälestustele ning teha spontaanseteid seoseid, mis võib uute ideede genereerimist hõlbustada.
Vastavalt kognitiivse neuroteadlase Kalina Christoffi sõnadele on müüt, et loomingulisus tuleneb ainult teadlikust pingutusest; tegelikult on tegevusetuse hetked samuti kriitilise tähtsusega loomeprotsessis.
Kontrast ajutegevuse vahel ülesannete ajal, mis nõuavad suurt kontsentratsiooni, ja nende vahel, mis võimaldavad vaimset ekslemist, on märgatav.
Kui intensiivse kontsentratsiooni korral võtavad kontrollsüsteemid juhtimise, piirates mõtlemist loogilisemale ja struktureeritumale lähenemisele, on nende kahe oleku tasakaal hädavajalik, et loomingulisus saaks õitseda.
Vääramatud tehnikad oma kontsentratsiooni parandamiseks Hiljutised Uuringud ja Nende Leiad
Zac Irvingi ja Caitlin Millsi juhitud uuring, mis avaldati ajakirjas Psychology of Aesthetics, Creativity, and the Arts, näitas, et vaimne ekslemine võib viia loominguliste lahendusteni, eriti mõõduka keskendumise nõudvaid ülesandeid täites.
Varem on sellised uuringud nagu Benjamin Bairdi oma 2012. aastal kinnitanud, et vähe nõudvad ülesanded võimaldavad meelest eksida, hõlbustades loomingulist inkubeerimist.
Kuid on oluline tunnistada, et mitte kõik need hetked genereeritud ideed ei ole kasulikud. Roger Beaty hoiatab, et kuigi DMN on võtmetähtsusega, on ideede hindamiseks ja täiendamiseks vajalikud ka teised ajupiirkonnad.
Seega võib tasakaalustatud lähenemine, mis ühendab vabamõtlemise ja loogilise mõtlemise, olla tõhusam loominguliste lahenduste genereerimisel.
Paranda oma mälu ja keskendumisvõimet Kontekst on Oluline
Irvingi leiud rõhutavad ka konteksti tähtsust, milles ülesandeid täidetakse.
Modaalselt huvitavad tegevused, nagu jalutamine või aiatööde tegemine, näivad soodustavat loominguliste hetkede tekkimist.
See viitab sellele, et keskkondade kujundamine, mis stimuleerib sobivat huvi taset, ilma et see nõuaks kogu kognitiivset tähelepanu, võiks maksimeerida inimeste loomingulist potentsiaali.
Kokkuvõttes ei ole vaimne rändamine mitte ainult hobitegevus, vaid ka võimas tööriist loovusele. Lubades meelel ekselda, avanevad uksed ootamatutele seostele ja innovaatilistele lahendustele, rõhutades tasakaalu tähtsust kontsentratsiooni hetkede ning puhkuse ja refleksiooni perioodide vahel.