On teemasid, mis väärivad enamat kui vaid kuupäeva kalendris. Eakate austamine, nende eest hoolitsemine ja kaitsmine on üks neist.


Igal 15. juunil tähistatakse ülemaailmset eakate väärkohtlemise ja hooletusse jätmise teadvustamise päeva. Selle päeva eesmärk on tuua nähtavale tegelikkus, mis jääb sageli varjatuks kodudes, asutustes või sõltuvussuhetes.


ÜRO Peaassamblee tunnustas seda päeva 2011. aastal. Algatus sai aga alguse juba 2006. aastal ning selle eestvedajateks olid International Network for the Prevention of Elder Abuse (INPEA) ja Maailma Terviseorganisatsioon.


Selle eesmärk on selge: juhtida tähelepanu eakate väärkohtlemisele ning edendada nende tervist, heaolu, iseseisvust ja väärikust. Ühtlasi kutsub see valitsusi, organisatsioone, perekondi ja kogukondi üles arendama paremaid ennetus- ja kaitsemeetmeid.


Miks on oluline rääkida eakate väärkohtlemisest


Väärkohtlemine vanemas eas võib avalduda eri vormides. See ei jäta alati nähtavaid jälgi ega tähenda tingimata füüsilist vägivalda. See võib olla ka emotsionaalne väärkohtlemine, hülgamine, hooletusse jätmine, isoleerimine, majanduslik ärakasutamine või põhjendamatu kontroll isiklike otsuste üle.


Mõned eakad ei teata sellest hirmu, häbi, majandusliku või emotsionaalse sõltuvuse tõttu. Teised kardavad üksi jääda või perekonnas konflikti tekitada. Neil võib olla ka raske mõista, et kogetu on üks väärkohtlemise vorme.


Seepärast on see päev oluline ühine üleskutse. See tuletab meile meelde, et tähelepanelikkus, hinnanguvaba kuulamine ja abi pakkumine võivad muuta kellegi elu.


Lilla lint sümboliseerib seda ülemaailmset päeva. Kui näed seda 15. juunil, pea meeles, et see pole üksnes sümbol: see on ka kutse märgata seda, mis toimub sinu lähedal.


Märgid, et eakas inimene võib vajada abi


Mõtle hetkeks oma ümbruskonna eakatele. Kas keegi neist on tavapärasest vaiksem, kartlikum või isoleeritum? Kas keegi kontrollib ilma selge põhjuseta tema raha, telefonikõnesid või külaskäike?


Üksik märk ei kinnita tingimata väärkohtlemise olukorda. Siiski tasub tähelepanelik olla, kui ilmnevad järsud muutused või mitu märki korraga, näiteks:



  • Sagedased vigastused või ebaselged selgitused löökide ja kukkumiste kohta.

  • Hirm, ärevus või ebamugavustunne konkreetse inimese juuresolekul.

  • Hügieeni, toidu, ravimite või esmase hoolitsuse puudumine.

  • Äkiline eemaldumine sõpradest ja pereliikmetest.

  • Kahtlased pangatehingud või esemete ootamatu kadumine.

  • Teiste tehtud otsused, mis ei arvesta inimese enda sooviga.


Kui miski teeb sulle muret, lähene rahulikult ja räägi inimesega privaatselt. Väldi survestamist või ülekuulamist. Alustada võid lihtsa küsimusega: „Märkan, et oled teistsugune – kas saan sind milleski aidata?”


Vahetu ohu korral võta ühendust oma piirkonna hädaabiteenistusega. Kui tegemist ei ole hädaolukorraga, küsi nõu sotsiaalteenustest, tervisekeskusest või eakate kaitsele spetsialiseerunud asutustest.


Kuidas eakaid iga päev austada ja nende eest hoolitseda


Osalemiseks ei pea ootama 15. juunit. Ka igapäevased žestid aitavad luua austavamat ühiskonda. Siin on mõned konkreetsed võimalused, kuidas oma panus anda:



  1. Kuula aktiivselt. Pane telefon kõrvale, vaata inimesele otsa ja lase tal rääkida lõpuni. Tema mälestused, mured ja arvamused väärivad tõelist tähelepanu, mitte kiirustavat kuulamist.

  2. Ole kannatlik. Mõni tegevus või vestlus võib vajada rohkem aega. Ruumi andmine ilma tüdimust välja näitamata väljendab hoolivust ning aitab vältida seda, et inimene tunneks end koormana.

  3. Helista ja külasta regulaarselt. Sõnum, telefonikõne või lühike külaskäik võib leevendada üksindust. Midagi erakordset pole vaja korraldada: juba küsimus selle kohta, kuidas tema päev möödus, võib olla tähendusrikas.

  4. Aita tehnoloogiaga ilma naeruvääristamata. Selgita iga sammu rahulikult. Võid panna kirja lihtsad juhised või seadistada otseteed. Eesmärk on toetada tema iseseisvust, mitte teha kõike tema eest.

  5. Hinda tema arvamust. Küsi, mida ta soovib, ja austa võimaluse korral tema otsuseid. Toetamine ei tähenda kontrollimist.

  6. Paku seltsi arsti vastuvõtule minnes. Kui inimene sinu abi soovib, mine temaga kaasa ja tee märkmeid. Hoolitse selle eest, et ta osaleks vestluses edasi, ning ära räägi nii, nagu teda poleks kohal. Ennetava tervishoiu kohta saad lähemalt lugeda miks on oluline, et arst kontrolliks südamerütmi.

  7. Jagage meeldivaid tegevusi. Toiduvalmistamine, jalutamine, fotode vaatamine, taimede eest hoolitsemine või kaardimäng tugevdavad sidet. Lisaks võib eri põlvkondade ühine aeg olla väga väärtuslik; huvi võib pakkuda ka teadmine, miks vanavanemad võivad saada kasu ajast, mida nad veedavad koos oma lapselastega.

  8. Pea meeles väikeseid viisakusžeste. Tervitamine, tänamine, istme pakkumine või enne abistamist küsimine on lihtsad teod, mis tunnustavad teise inimese kohalolu ja väärikust.

  9. Väldi lapsikustamist. Ära kasuta patroneerivat tooni ega eelda, et eakas inimene ei mõista. Vanus ei kaota tema identiteeti, eelistusi ega õigust otsustada.

  10. Sekku lugupidamatuse korral. Kui keegi alandab, eirab või kohtleb eakat halvasti, ära pea seda normaalseks. Sea kindlalt piirid ja otsi vajaduse korral tuge.


Hoolitseda iseseisvust ära võtmata


Mõnikord hakkab perekond kaitsmise soovist lähtudes kõiki otsuseid ise tegema. Terve hoolitsus ei tähenda pealesurumist, vaid küsimist, selgitamist ja kokkulepete sõlmimist.


Enne tema asjade ümbertõstmist, raha haldamist või arstivisiidi otsustamist räägi inimesega. Küsi, mida ta vajab ja kuidas ta eelistab abi saada. Ka piirangute olemasolul on oluline kaasata teda nii palju kui võimalik.


Samuti tasub üle vaadata igapäevased eelarvamused. Sellised laused nagu „sa oled selle jaoks juba liiga vana” või „sina ei suuda sellest aru saada” võivad tunduda kahjutud, kuid taandavad inimese tema vanusele. Igal eakal inimesel on oma lugu, isiksus ja erinevad võimed.


Ennetus algab ka perekonnast


Eakate kaitsmine tähendab kontaktvõrgustiku hoidmist ja seda, et kogu vastutust ei jäeta ühe inimese kanda. Ka hooldaja kurnatus vajab tähelepanu, puhkust ja tuge. Ülesannete jagamine ning vajaduse korral professionaalse abi otsimine võivad ennetada pinge- või hooletusse jätmise olukordi.


Samuti on kasulik arutada aegsasti tervise, rahaasjade ja perekonnaga seotud küsimusi. Nendest teemadest lugupidavalt rääkimine aitab vältida arusaamatusi ja mõista inimese enda soove.


Aju eest hoolitsemine on samuti osa heaolust vanemas eas. Kui soovid ennetavate harjumuste kohta rohkem teada saada, võid lugeda millised muutused võivad aidata hoida aju tervist ja parandada elukvaliteeti.


Eakate austamine tähendab nende tunnustamist sellisena, nagu nad on täna, mitte ainult selle eest, mida nad minevikus tegid. Me kõik väärime jõuda sellesse eluetappi tundega, et meid kuulatakse, kaitstakse ja armastatakse.


Sel 15. juunil ja kogu aasta vältel vaata enda ümber. Üks tegemata kõne, rahulik vestlus või õigel ajal sekkumine võivad olla palju olulisemad, kui oskad arvata. 💜