Sisukord
Ärevus ja hirm: kui mure sind enda alla matab
On elus hetki, mil hirmust saab kaaslane, keda on raske eirata. See võib tekkida enne eksamit, tööintervjuud, ootavat vestlust või kuhjuvate kohustuste tõttu.
Kas sulle on tuttav tunne, et töökoormus matab sind enda alla?
Õpingute vallas on õppeaasta lõpp sageli eriti nõudlik. Õpilased tunnevad, et aeg libiseb käest, samal ajal kui eksamite, tähtaegade ja parima võimaliku soorituse vajadus suureneb. Midagi sarnast toimub tööl, kui kõik näib pakiline ja puhkamiseks ei jää piisavalt ruumi.
Ärevuse tundmine keerulise olukorra ees ei tähenda tingimata, et tegemist on häirega. See on inimlik reaktsioon. Probleem algab siis, kui mure muutub püsivaks, tugevaks või raskesti kontrollitavaks.
Püsiv ärevus võib panna igapäevase olukorra tunduma nagu kivikott seljas mäkke ronimine. Isegi lihtne ülesanne võib näida tohutu, kui su meel ennustab vigu, konflikte või negatiivseid tagajärgi.
Mehhiko Riikliku Autonoomse Ülikooli psühholoogiateaduskonna andmetel võivad ärevushäired põhjustada liigset muret elu eri valdkondades. Kui soovid teemasse süveneda, võib sulle olla abiks ka lugemine teemal kuidas ärevusest praktiliste nõuannetega jagu saada.
Kuidas ärevus mõjutab tähelepanu ja kognitiivset sooritust
Üks uurimus näitab, et kõrgema ärevustasemega inimestel võib olla suuremaid raskusi oma tähelepanu juhtimisega. Siiski on siin üks oluline nüanss: isiklik arusaam oma sooritusest ei lange alati kokku tegeliku sooritusega.
Kujuta ette, et oled mürarikkas ruumis ja püüad vestlust jälgida. Kuigi suudad mõista kõige olulisemat, võid lõpuks arvata, et sa ei pööranud piisavalt tähelepanu. Pinge võib panna sind oma võimetes kahtlema isegi siis, kui lahendad jätkuvalt enda ees olevaid ülesandeid.
Baleaari Saarte Ülikooli teadlased tegid katseid 106 osalejaga. Nende ärevustaset hinnates märkasid nad, et need, kes tundsid end pingesemana, tajusid ka oma tähelepanu nõrgemana.
Objektiivselt võttes ei olnud nende sooritus nii halb, nagu nad ise ette kujutasid. See leid kutsub eristama mõtteid „ma tunnen, et ma ei suuda keskenduda” ja „ma tõesti ei suuda keskenduda”. Mõlemad kogemused väärivad tähelepanu, kuid need ei tähenda täpselt sama asja.
Kas oled kunagi arvanud, et kõik laguneb koost, kuid suutnud sellest hoolimata edasi liikuda? Selle pingutuse märkamine aitab taastada enesekindlust ja hinnata oma võimeid õiglasemalt.
Selle teemaga edasi tegelemiseks võid vaadata neid nõuandeid ärevuse ja närvilisuse ületamiseks.
Mida saad teha stressi ja ärevuse kontrollimiseks
Ärevus ei kao tavaliselt üheainsa teoga. Seda saab paremini juhtida väikeste, korduvalt tehtavate valikutega: puhata, seada prioriteete, liigutada keha, rääkida kellegagi ning vaadata üle viis, kuidas tõlgendad toimuvat.
Need strateegiad võivad sind aidata:
- Aktsepteeri seda, mida sa ei saa kontrollida. Küsi endalt: „Kas ma saan praegu midagi konkreetset teha?” Kui vastus on jah, vali üks väike samm. Kui ei, hinga ja väldi energia kulutamist teiste inimeste otsuste või olukordade kontrollimisele, mida pole veel juhtunud.
- Tegele regulaarselt kehalise tegevusega. Jalutamine, ujumine, venitamine või kodus tantsimine võivad aidata pingeid vabastada ja tuju parandada. Sa ei vaja täiuslikku treeningkava. Juba kümme minutit liikumist võib raskel päeval midagi muuta.
- Muuda vaatenurka, eitamata oma tundeid. Asi ei ole selles, et kordad endale, et kõik on korras. Proovi asendada „ma ei saa sellega hakkama” mõttega „ma lahendan ühe osa” või „ma võin abi küsida”. Realistlikum mõte on sageli kasulikum kui sunnitud optimism.
- Hoia oma suhteid. Siiras vestlus sõbra, pereliikme või usaldusväärse inimesega võib vähendada eraldatuse tunnet. Sa ei vaja alati nõuandeid. Mõnikord piisab sellest, kui ütled: „Täna tunnen end ülekoormatuna ja vajan, et sa mind kuulaksid.”
- Vähenda ülekoormust. Pane kirja tegemist ootavad ülesanded ja vali kolm tegelikku prioriteeti. Kõige korraga tegemine suurendab segadust. Suure ülesande jagamine konkreetseteks sammudeks annab seevastu tagasi teatud kontrollitunde.
Millal tasub otsida professionaalset abi
Kui ärevus häirib sinu und, õpinguid, tööd, suhteid või tavapäraseid tegevusi, kaalu vaimse tervise spetsialistiga rääkimist. Abi palumine ei tähenda, et oled läbi kukkunud. See tähendab, et pöörad tähelepanu olukorrale, mis väärib hoolt.
Pinge vähendamiseks saad toetuda ka igapäevastele harjumustele. Nendest artiklitest leiad stressivastaseid meetodeid tänapäeva eluks ja 15 lihtsat enesehoiu ideed igapäevase stressi leevendamiseks.
Sa ei pea täna kõike lahendama. Vali üks võimalik tegevus: hinga mõni minut, mine jalutama, korrasta üks prioriteet või helista kellelegi. Rahu taastamine võib samuti alata väikesest sammust.
