- Mis on Alzheimeri haigus?
- Beeta-amiloid ja tau valgud: loo halvad tegelased
- Riskitegurid: mis paneb meid ootejärjekorda?
- Vaadates tulevikku: lootus ja edusammud teadusuuringutes
Jälgi mind Pinterestis!
Mis on Alzheimeri haigus?
La enfermedad de
Alzheimer on nagu see soovimatu külaline, kes ilmub elu peole, kuid toob endaga kaasa mitte veinipudeli, vaid meie neuronite degeneratsiooni ja surma.
See häirib meie mõtlemis-, meenutamis- ja sotsialiseerimisvõimet, muutes igapäevaelu tõeliseks pusletükiks. Ja me ei räägi lihtsast puslest, vaid sellisest, millel on tuhat tükki ja mis tundub alati puuduvat üks tükk.
Globaalsetel andmetel kannatab umbes 60 miljonit inimest dementsuse all ja neist on hinnanguliselt kahe kolmandiku puhul Alzheimer.
See on palju ajusid ohus! Ameerikas on see haigus kuues surmapõhjus. Kuid mitte kõik ei ole halvad uudised. Uurijad töötavad kõvasti, et suudaksid haiguse diagnoosida enne, kui sümptomid muutuvad ilmseks. Kas poleks suurepärane teada, et lootust on?
Beeta-amiloid ja tau valgud: loo halvad tegelased
Si Alzheimeri haigus oleks film, siis beeta-amüloid ja tau valgud oleksid peamised kurikaelad. Beeta-amüloid moodustab aju plaate, samas kui tau tekitab sassi nagu üritaks kududa sall, teadmata kuidas.
Need valgud mitte ainult ei takista neuronite vahelist suhtlemist, vaid aktiveerivad ka immuunsusi, mis põhjustavad põletikku, nagu oleks aju otsustanud korraldada rakulise hävitamise pidu.
Kuna need valgud teevad hävingut, kaotavad neuronid oma võime saata sõnumeid ja lõpuks surevad. Hippokampus ja amygdala on esimesed ohvrid, mis viib mälukaotuse ja emotsionaalsete muutusteni. Kujuta ette aju, kus sõnumid kaovad nagu kadunud postikiri.
Soovitan sul lugeda:
Kuidas elada 120 aastat nende hämmastavate näpunäidete abil
Riskitegurid: mis paneb meid ootejärjekorda?
Nüüd räägime riskiteguritest. Mõned on geneetilised, samas kui teised sõltuvad meie elustiilist. Näiteks lähedase sugulase olemasolu, kellel on Alzheimer, võib suurendada meie võimalusi saada see kutse.
APOE e4 geeni variant on see, mis kõige rohkem tähelepanu köidab. Kui sul on üks koopia, suureneb sinu risk; kui sul on kaks, noh, ütleme, et on parem hoida meel hõivatud!
Teiselt poolt mängivad eluharjumused samuti olulist rolli.
Halb uni, istuv eluviis ning suitsetamine või
kiirtoit on nagu konfetti viskamine neurodegeneratsiooni peole.
Aga kas tead, et haridus ja stimuleerivad tegevused võivad olla sinu parimad liitlased?
Meele hoidmine aktiivsena ja sotsialiseerumine on strateegiad, mis näivad aitavat riski vähendada. Nii et kuidas oleks, kui liituksid lugemisringiga või õpiksid mõnda instrumenti mängima?
Soovin soovitada sul lugeda:
Kuidas oma und parandada Vaadates tulevikku: lootus ja edusammud teadusuuringutes
Los avances en la investigación son como el sol que asoma entre las nubes en un día gris. Se están explorando nuevos diagnósticos y tratamientos que podrían cambiar el juego.
Teadus hakkab paremini mõistma, kuidas beta-amiloidi ja tau valgud omavahel suhtlevad ning millised on nende tõelised rollid haiguse puhul. See võiks avada ukse uutele teraapiatele, mis mitte ainult ei peata haiguse progresseerumist, vaid võib-olla, kauges tulevikus, takistavad selle tekkimist.
Nii et, kui jätkame Alzheimeri haiguse uurimist ja õppimist, pidagem meeles, et meie ajust hoolitsemine on ülioluline.
Aktiviteedina püsimine, sotsialiseerumine ja uute asjade õppimine ei ole mitte ainult hingele hea, vaid ka meie neuronitele!
Kas oled valmis olema oma aju loo kangelane?
Tellige tasuta iganädalane horoskoop
Ambur Jäär Kaalud Kaksikud Kalad Kaljukits Lõvi Neitsi Skorpion Sõnn Vähk Veevalaja