Selle taga on kuulus "minimaalse pingutuse seadus".
Teooria viitab sellele, et meie ajus on automaatsed protsessid, mis suunavad meid vältima energia kulutamist. Imeline! Ja see ei ole ainult laiskuse küsimus; seal on evolutsioonilised põhjused.
Aga kas see on lõks, millest me ei saa põgeneda? Mitte nii kiiresti! Pigem on see "kallutatus", mis suunab meid aeglaselt meie teelt kõrvale. Kujuta ette, et oled reisil ja väikese kõrvalejäämise tõttu jõuad täiesti erinevasse kohta. Nii see toimib. Lühiajaliselt ei märka me mõju, kuid pikaajaliselt võib see olla hävitav!
Nüüd tuleb hea osa. Kui me mõistame seda nähtust, saame rakendada strateegiaid, mis aitavad meil sellest istuva eluviisi lõksust välja pääseda. Võti peitub käitumisaktiveerimise tehnikates, mis on nagu GPS meie heaolu jaoks. Siin on mõned reeglid, mis võivad erinevust teha:
1. Muuda, mida sa teed, et muuta, kuidas sa end tunned. Kui soovid end aktiivsemana tunda, siis tuleb liikuda!
2. Struktureeri ja planeeri oma tegevused. Ära lase oma tujul otsustada, kas sa treenid. Tee plaan ja järgi seda.
3. Alusta aeglaselt. Ära proovi maratoni joosta üleöö. Sinu keha tänab sind selle eest!
4. Otsi tegevusi, mis sulle meeldivad. Kui armastad tantsida, tantsi! Kui eelistad sõpradega jalutada, siis tee seda! Idee on, et sul oleks lõbus samal ajal liikuda.
Ja lõpuks, pea meeles: räägi vähem ja tegutse rohkem! See on tõeline võti, et jätta seljataha minimaalse pingutuse seadus. Nii et järgmisel korral, kui oled diivanil, küsi endalt: "Kas ma tõesti tahan siia jääda või eelistan teha midagi, mis paneb mind hästi tundma?"
Nii et, kas julged astuda selle esimese sammu? Lähme koos murdma istuvat eluviisi!