Tätoveerimiskunst on kogu maailmas üha populaarsemaks muutunud. Paljude inimeste jaoks tähistab nahal olev kujundus mälestust, üht eluetappi või viisi oma identiteedi väljendamiseks.


Kuid Rootsis Lundi ülikooli teadlaste korraldatud uuring tõstatas uusi küsimusi selle praktika võimaliku pikaajalise mõju kohta tervisele.


21. mail ajakirjas eClinicalMedicine avaldatud uuring leidis seose tätoveeringute olemasolu ja suurema suhtelise lümfoomi haigestumise riski vahel. Lümfoom on vähiliik, mis mõjutab lümfisüsteemi.


Kohe alguses on oluline midagi täpsustada: uuring tuvastas statistilise seose, kuid ei tõestanud, et tätoveeringud põhjustavad otseselt vähki. Tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatlikult ning kinnitada uute uuringutega.


Kuidas tätoveeringute ja lümfoomi uuring läbi viidi


Meeskond töötas 11 905 inimese andmetega, kelle vanus oli 20–60 aastat. Selles rühmas tuvastati 2938 lümfoomijuhtu ning võrdlusrühmana kasutati osalejaid, kellel seda diagnoosi ei olnud.


Inimesed vastasid oma tätoveeringute kohta üksikasjalikule küsimustikule. Neilt küsiti, kui palju tätoveeringuid neil on, millal nad said esimese tätoveeringu, kui suure osa kehapinnast need katsid ja millistes piirkondades need asusid.


Pärast muude võimalike mõjutegurite arvesse võtmist täheldasid teadlased, et tätoveeritud inimestel oli lümfoomi suhteline risk 21% suurem kui neil, kellel tätoveeringuid ei olnud.


See protsent ei tähenda, et 21%-l tätoveeritud inimestest kujuneb välja see haigus. Tegemist on suhtelise suurenemisega harva esineva haiguse puhul. Iga inimese risk sõltub jätkuvalt paljudest teguritest.


Seos näis olevat tugevam nende seas, kes olid teinud oma esimese tätoveeringu eelneva kahe aasta jooksul. Sellegipoolest ei võimalda see tähelepanek kindlaks teha otsest põhjuse ja tagajärje seost.


Kas tätoveeringute suurus või arv muudab riski?


Üks tähelepanuväärsemaid tulemusi oli see, et tätoveeritud kehapinna ulatus ei näinud riski proportsionaalselt suurendavat.


See läheb vastuollu intuitiivse mõttega, et suurem kogus tinti tähendab tingimata suuremat ohtu. Autorid märkisid, et seda küsimust tuleb uurida suuremate valimite ja pikema jälgimisperioodiga.


Vaadeldud alatüüpide hulka kuulusid difuusne suurte B-rakkude lümfoom ja follikulaarne lümfoom. Mõlemad mõjutavad lümfotsüüte ehk rakke, mis kuuluvad organismi kaitsesüsteemi.


Samuti tasub meeles pidada, et lümfoom ei ole üksainus haigus. Seda esineb eri tüüpidena, mille omadused, kulg ja ravi erinevad. Seetõttu ei ole kohane teha üldisi järeldusi üheainsa uuringu põhjal.


Mis juhtub tindiga organismis


Uuringu juhtivautor dr Christel Nielsen selgitas, et keha tunneb nahka süstitud tindi ära võõrainena. See käivitab immuunsüsteemi vastuse.


Osa pigmentidest võib jääda nahka, samal ajal kui teine osa võib liikuda lümfisõlmedesse ja sinna koguneda. Teadlased pakuvad, et täheldatud protsessis võivad rolli mängida pikaajaline kokkupuude ja sellega seotud põletik.


Praegu on tegemist bioloogilise hüpoteesiga, mida tuleb põhjalikumalt uurida. Kõik tindid ei ole sama koostisega ning ka kõik inimesed ei reageeri ühtemoodi.


Tervise eest hoolitsemine hõlmab ka igapäevaseid harjumusi. Sellega seoses võib sulle huvi pakkuda artikkel Päikesevalgus: meie tervise liitlane.


Muud teadaolevad tätoveeringu tegemise riskid


Uuring lisandub teadustöödele, mis analüüsivad tätoveeringute pikaajalist mõju. Lisaks sellele võimalikule seosele lümfoomiga on olemas paremini dokumenteeritud vahetud tüsistused.


Mayo kliinik hoiatab, et kuna tätoveering rikub naha kaitsebarjääri, võib see soodustada nakkusi, kui hügieeni- ja steriliseerimisnõudeid ei järgita.


Samuti võivad tekkida allergilised reaktsioonid teatud pigmentidele, isegi kaua pärast tätoveeringu tegemist. Mõnel juhul tekivad granuloomid ehk väikesed põletikulised sõlmekesed tindiosakeste ümber või keloidid, mis on kõrgenenud ja liigselt arenenud armid.


Mõned pigmendid võivad põhjustada ebamugavust ka magnetresonantstomograafia ajal või raskendada teatud kujutiste tõlgendamist. Kui sul on tätoveeringuid, on mõistlik sellest enne uuringut teada anda.


Kuidas vähendada riske enne ja pärast tätoveeringu tegemist


Kui kaalud tätoveeringu tegemist, ei pea sa otsust langetama hirmu ajel. Küll aga tasub tegutseda teadlikult ning valida hoolikalt koht ja spetsialist.



  • Kontrolli, et asutus järgib kohalikke tervishoiunõudeid.

  • Nõua uusi nõelu, steriliseeritud vahendeid ja ühekordseid kindaid.

  • Küsi tintide päritolu ja koostise kohta.

  • Järgi paranemisperioodil puhastamise ja hooldamise juhiseid.

  • Ära eira tugevat punetust, süvenevat valu, eritist ega palavikku.


Kui sul on immuunsüsteemi mõjutav haigus, kasutad immuunsust pärssivaid ravimeid või sul on esinenud raskeid allergilisi reaktsioone, pea enne tätoveeringu tegemist nõu tervishoiutöötajaga.


Tätoveeringute populaarsus ja vajadus edasiste uuringute järele


Tätoveeringud on juba osa igapäevaelust. Pew Research Centeri 2023. aasta augustis avaldatud andmetel oli 32%-l küsitletud täiskasvanutest vähemalt üks tätoveering ning 22%-l oli neid rohkem kui üks.


Nende populaarsus muudab eriti oluliseks pigmentide ohutuse, nende võimaliku kumulatiivse mõju ja immuunsüsteemiga vastastikuse toime mõistmise.


Ühest uuringust ei piisa üldiste meditsiiniliste soovituste muutmiseks, kuid see võib olla märguanne rangemate uuringute edendamiseks. See rõhutab ka vajadust reguleerida tintide koostist ja jälgida nende pikaajalist mõju.


Millal tasub arsti poole pöörduda


Lümfoom on suhteliselt harva esinev haigus. Tätoveeringu olemasolu ei tähenda, et sul see välja kujuneb, ega ole iseenesest põhjus tätoveeringu eemaldamiseks.


Pöördu tervishoiutöötaja poole, kui märkad lümfisõlmede turset, mis ei kao, püsivat ilma selge põhjuseta palavikku, tugevat öist higistamist, üle keha levivat sügelust või tahtmatut kaalulangust. Neil sümptomitel võib olla palju selgitusi ja ainult arstlik hindamine võimaldab nende põhjuse välja selgitada.


Rootsi uuring tõstatab olulise küsimuse, kuid ei paku veel lõplikku vastust. Parim hoiak on vältida paanikat, hoolitseda naha eest, valida turvalised asutused ning hoida end kursis uute teaduslike tõenditega.


Heaoluga seotud harjumuste uurimise jätkamiseks võid lugeda ka artiklit Maitsev toit, mis võib aidata sul elada üle 100 aasta.