Tserebrovaskulaarsed õnnetused ehk insuldid on üks sagedasemaid afaasia põhjuseid. See ajukahjustusest tingitud häire võib mõjutada võimet keelt mõista, kõnelda, lugeda või kirjutada.

Hinnanguliselt tekib ligikaudu 40%-l insuldi läbi elanud inimestest mingil määral afaasia. Lisaks kogeb umbes pool neist sümptomeid veel aasta pärast esmast haigushoogu.

Raskused võivad olla väga erinevad. Mõni inimene teab, mida ta soovib öelda, kuid ei leia sõnu. Teistel on keeruline moodustada lauseid, mõista vestlust või jälgida kirjalikku teksti. See võib põhjustada pettumust, ebakindlust ja sotsiaalset isolatsiooni.

Soomes tehtud uuring pakub lootusrikast vaatenurka: laulmine võib aidata taastada kõne produtseerimise võimet ja soodustada positiivseid muutusi aju keele võrgustikus. Leid tõstab esile aju neuroplastilisuse ehk võime pärast kahjustust ümber korralduda ja uusi ühendusi luua.

Kuidas aitab laulmine pärast insulti keelt taastada

Helsingi ülikooli teadlased uurisid, kuidas muusika ja eelkõige laulmine võivad aidata kaasa insuldijärgse afaasiaga patsientide taastusravile.

Uuring, mis avaldati teadusajakirjas eNeuro, analüüsis muutusi ajustruktuurides, mis on seotud keelega.

Tulemuste kohaselt aitas laulmine ümber korraldada ja tugevdada kõnet ning keelt töötlevat struktuurset võrgustikku. Afaasiaga inimestel on insuldi tõttu osa sellest võrgustikust kahjustunud.

Helsingi ülikooli teadlane Aleksi Sihvonen selgitas, et leiud näitavad esimest korda, et laulmise abil toimuv taastusravi on seotud neuroplastiliste muutustega. Seega ei ole tegemist üksnes muusika kuulamisest tuleneva parema enesetundega: ajus täheldati konkreetseid muutusi.

Milliseid muutusi tekitab laulmine aju keele võrgustikus

Keele võrgustik hõlmab ajukoore piirkondi, mis osalevad kõne mõistmises ja produtseerimises. See hõlmab ka valgeaine juhteteid, omamoodi kommunikatsiooniradu, mis võimaldavad teabe liikumist aju eri piirkondade vahel.

Laulmine suurendas hallolluse mahtu vasakus otsmikusagaras paiknevates keelepiirkondades ning parandas mitme aju juhtetee ühenduvust. Muutused olid eriti nähtavad vasaku ajupoolkera keele võrgustikus, kuid paranemist täheldati ka paremal poolkeral.

See on oluline, sest laulmine ühendab sõnu, meloodiat, rütmi, hingamist, mälu ja liikumist. Erinevate oskuste samaaegne kasutamine võib stimuleerida mitut ajupiirkonda ning avada suhtlemiseks alternatiivseid teid.

Teadlased täheldasid ka, et positiivsed muutused olid seotud parema kõne produtseerimisega. Igapäevaelus võib see väljenduda suuremas hõlpsuses sõnu hääldada, lauseid lõpetada või vestluses osaleda.

Kuidas laulmist ja afaasiat käsitlev uuring läbi viidi

Uuringus osales 54 afaasiaga patsienti. Neist 28-l tehti uuringu alguses ja lõpus magnetresonantstomograafia, mis võimaldas võrrelda nende aju struktuuri ja ühenduvust.

Teadlased kasutasid eri tegevusi: koorilaulmist, muusikateraapiat ja kodus tehtavaid laulmisharjutusi. Nii said nad uurida nii spetsialistide juhendatud harjutamist kui ka selle lisamist igapäevarutiini.

Rühmalaulmisel on ka väärtuslik emotsionaalne mõõde. Ühise laulu laulmine võimaldab osaleda, ilma et peaks toetuma üksnes tavapärasele vestlusele. Inimesele, kellel on kõneraskusi, võib rühma kuuluvuse tunne leevendada häbitunnet ja aidata tasapisi enesekindlust taastada.

Sellegipoolest tuleb tulemusi tõlgendada ettevaatlikult. Osalejate arv oli piiratud ning vaja on rohkem uuringuid, et teada saada, millised inimesed saavad suurimat kasu, kui sageli tuleks laulda ja kui kaua seda teha.

Laulmine kui kättesaadav täiendus taastusravile

Afaasia võib sügavalt mõjutada iseseisvust, suhteid ja elukvaliteeti. Nii igapäevane tegevus nagu millegi küsimine, kogemuse jutustamine või emotsiooni väljendamine võib muutuda kurnavaks väljakutseks.

Selles kontekstis kujuneb laulmine kättesaadavaks ja väikeste kuludega täienduseks tavapärastele ravimeetoditele. See võib pakkuda tuge ka kergetel juhtudel või siis, kui juurdepääs eriteenustele on piiratud.

Patsiendid võivad laulda koos pereliikmetega, osaleda kohandatud koorides või teha spetsialistide soovitatud harjutusi. Tervishoiuasutustes saab laulmist korraldada ka rühmategevusena, mis ühendab taastusravi, stimuleerimise ja sotsiaalse kontakti.

Lihtne harjutus võib seisneda tuttava laulu valimises, ühe salmi kuulamises ja selle rahulikult kaasa laulmises. Tuttavad laulusõnad on sageli lihtsamad, sest need aktiveerivad muusikalisi ja emotsionaalseid mälestusi. Oluline ei ole puhtalt laulda, vaid osaleda kannatlikult ja muutmata harjutust katsumuseks.

Laulmine ei asenda neuroloogilist hindamist, kõneteraapiat ega iga patsiendi jaoks määratud taastusravi. Seda tuleks mõista täiendava vahendina. Insuldijärgse afaasia korral on neuroloogide, logopeedide ja teiste spetsialistide toetus endiselt hädavajalik.

Muusika, emotsioonid ja aju taastumine

Laulmine ei aktiveeri üksnes keelt. See võib äratada ka mälestusi, aidata hingamist reguleerida ning luua hetki, mil ollakse teiste inimestega ühenduses. Insuldi tagajärgedega silmitsi seisva pere jaoks võib ühine tuttava laulu laulmine avada väikese ukse, kui sõnu ei tule.

Helsingi ülikooli leiud näitavad, et selle emotsionaalse kogemusega võivad kaasneda tegelikud muutused ajus. Uurida on veel palju, kuid võimalus on julgustav: muusika võib saada konkreetseks liitlaseks keerulises ja sügavalt inimlikus taastumisprotsessis. 🎵

Uudise allikas: Helsinki.fi