Stress: kuidas see mõjutab sinu keha ja meelt ning põhjustab hüpertensiooni ja diabeeti

Paljud inimesed elavad peaaegu kogu päeva tegevusrežiimis, isegi kui nad juba on voodis. Keha pikali, meel valvel. See lahknevus keha vajaduse ja meele tegevuse vahel on üks peamisi unehäirete ja järgmisel päeval keskendumisraskuste põhjustajaid.

Seos stressi, hüpertensiooni ja diabeedi vahel

Seos kroonilise stressi, kõrge vererõhu ja diabeedi vahel on uuritud aastakümneid. Mida korduvalt nähakse, on see, et pikaajaline stress:

• Korduvalt tõstab vererõhku, kuni organism harjub kõrge tasemega


• Suurendab glükoosi tootmist ja raskendab insuliini toimet, soodustades insuliiniresistentsust


• Aitab kehakaalu tõusule, eelkõige kõhupiirkonnas, mis on oluline riskitegur diabeedi ja südamehaiguste puhul

Huvitav aspekt on see, et aju ei erista hästi reaalset ohtu ja tajutud ohtu. Teisisõnu see reageerib sarnaselt nii füüsilisele ohule kui ka töömeiliga, mis tekitab ärevust. See pidev aktiveerimine, päevast päeva, koormab lõpuks kardiovaskulaarset süsteemi ja ainevahetust.

Tervisepsühholoogia raamatutes kogutud patsientide jutustustes kordub sarnane lugu: aastad „hakkama saamist” peavalude, halbade ööde ja stressiga, kuni rutiinne kontroll näitab murettekitavaid vererõhu või glükoositaseme näitajaid. Sel hetkel saavad paljud aru, et see ei olnud „lihtsalt väsimus”.

Tõhusad strateegiad stressi kontrollimiseks ja oma tervise kaitsmiseks

Stressi kontrollimine ei tähenda selle täielikku kõrvaldamist, vaid õppida seda nii juhtima, et see ei kahjustaks su keha ega meelt. Meetoditel, mida enim soovitatakse, on üks ühine joon: need panevad sind liikuma või ühendavad sind aktiivselt sinu sisemise kogemusega.

Mõned teaduslikult toetatud strateegiad:

• Regulaarne kehaline aktiivsus: kõnd kiire sammuga, tantsimine, ujumine või jõuharjutused aitavad vähendada lihaspinget, parandada und ning reguleerida vererõhku ja veresuhkrut


• Hingamis- ja lõõgastustehnikad: aeglane ja sügav hingamine, progressiivne lihaste lõdvestamine või juhendatud meditatsioon vähendavad närvisüsteemi aktiveeritust


• Une rutiinid: minna magama ja tõusta sama ajal, piirata ekraane enne magamaminekut ning luua pime ja vaikne magamiskeskkond soodustavad taastavat und


• Aja organiseerimine: jagada suured ülesanded väikesteks sammudeks, prioriseerida ja õppida vajadusel „ei” ütlema leevendab vaimset ülekoormust


• Kvaliteetne sotsiaalne kontakt: usaldusväärsete inimestega rääkimine vähendab üksildustunnet ja parandab võimet probleemidega toime tulla

Passiivsed toimetulekumeetodid, nagu pikk televiisori ees istumine, sotsiaalmeedia pidev kontrollimine või videomängud, et „kõigest unustada”, võivad anda ajutist kergendust, kuid ei lahenda stressi põhjust ning pikemas perspektiivis võivad seda isegi süvendada.

Tavalisel heaolu- ja motivatsioonikõnel küsides publikut meenutama olukorda, kus nad tundsid end tõeliselt rahulikuna ja kohal, mainib enamik jalutusi õues, hetki kellegagi ühenduses või loomingulisi tegevusi, harva sarjade maratoni. See spontaanne vastus näitab, millised kogemused toidavad tõeliselt meie sisemist tasakaalu.

Millal pöörduda arsti poole või otsida professionaalset abi

Kui oled proovinud iseseisvalt oma harjumusi parandada ja vaatamata sellele jätkavad peavalud, unetus või keskendumisraskused, on oluline konsulteerida tervishoiutöötajaga. Eesmärk on:

• Välistada sümptomite muud meditsiinilised põhjused


• Hinnata sinu vererõhku, glükoosi ja teisi riskitegureid


• Koostada individuaalne elustiili muutuste plaan

Väga kasulik võib olla ka psühholoogi või terapeudi konsultatsioon. Terapia aitab:

• Tuvastada stressi tegelikud allikad


• Õppida uusi viise raskete olukordadega toimetulekuks


• Tegeleda uskumuste ja harjumustega, mis hoiavad sind pidevas valvel

Otsi viivitamatut erakorralist abi, kui esinevad:

• Rindkerevalu, mis kiirgub lõualuu, selja, õlgade või käteni


• Õhupuudus


• Tugev pearinglus, külm higinemine või iiveldus

Need sümptomid võivad viidata südameprobleemile ja neid ei tohiks lihtsalt stressi arvele panna.

Ja lõpuks, kui sa kunagi tunned, et võiksid endale viga teha või ei leia väljapääsu, võta viivitamatult ühendust oma riigi erakorraliste teenustega või kriisitelefonidega. Abi palumine on hoolitsuse vorm, mitte nõrkuse märk.

Väikeste igapäevaste muutuste integreerimine, keha signaalide tähelepanelik jälgimine ja toe otsimine, kui seda vajad, ei vähenda mitte ainult peavalusid, paranda und ja taasta mõtete selgust, vaid on ka otsene investeering tulevikku selliste tõsiste probleemide ennetamiseks nagu hüpertensioon ja diabeet. Sinu pikaajaline tervis algab sellest, kuidas sa täna oma igapäeva juhid.