Sisukord
- Kuidas alustada terapeutilise kirjutamisega
- 1. Päeviku pidamine oma emotsioonide mõistmiseks
- 2. Kirjad, mida sa ei saada, et vabastada lahendamata asjad
- 3. Vaba kirjutamine kihutava meele rahustamiseks
- 4. Luuletused ja metafoorid keeruliste tunnete väljendamiseks
- 5. Plusside ja miinuste nimekiri otsuse tegemiseks
- Mida teha pärast kirjutamist
Kas oled kunagi kirjutanud päevikusse, märkmikku või isegi salvrätile kõik selle, mida enda sees kannad, samal ajal kui oma tellimust ootasid?
Kui oled, siis oled juba terapeutilist kirjutamist veidi proovinud. See on lihtne, kättesaadav ja väga isiklik vahend, mis võib aidata sul mõtteid korrastada, emotsioone ära tunda ja oma probleeme teise nurga alt vaadata.
Asi ei ole ilusasti kirjutamises ega kirjandusteose loomises. Samuti ei pea sul olema laitmatu õigekiri või perfektne käekiri. Oluline on, et saaksid end ausalt väljendada, end iga hetk parandamata ja kujutlemata, et keegi hakkab sind hindama.
Terapeutiline kirjutamine kasutab sõnu emotsioonide uurimiseks, kogemuste läbitöötamiseks ja sisemiste konfliktide märkamiseks. Kirjutades saab see, mis su peas ringles, konkreetsema kuju. See ei lahenda probleemi alati kohe, kuid võib vähendada segadust ja näidata, mida sa vajad.
Sa ei pea olema Gabriel García Márquez. Vaja on vaid mõnda minutit, suhteliselt rahulikku kohta ja valmisolekut iseennast kuulata.
Kuidas alustada terapeutilise kirjutamisega
Vali märkmik, mida saad hoida privaatses kohas, või kasuta parooliga kaitstud dokumenti. Alusta viie- kuni kümneminutiliste kirjutamiskordadega. Kui sa ühel päeval ei tea, mida öelda, kirjuta just seda: „Ma ei tea, mida kirjutada, kuid praegu tunnen ma…”. Sageli avab see lause ukse sellele, mis oli peidus.
Ära sunni end kõike kohe üle lugema. Mõned leheküljed vajavad settimiseks aega. Kui mõni harjutus tekitab sinus tugevat ängi või äratab raskeid mälestusi, võid peatuda, hingata ja otsida professionaalset tuge. Kirjutamine võib teraapiaprotsessi toetada, kuid see ei asenda psühholoogilist abi, kui seda vajad.
1. Päeviku pidamine oma emotsioonide mõistmiseks
Kas mäletad neid lukuga teismeliste päevikuid? Ka täiskasvanutel võib selline olla. Päeviku pidamine võimaldab sul end välja elada ja jälgida, kuidas su emotsioonid päevade jooksul muutuvad.
Proovi seda harjutust: võta enne magamaminekut kümme minutit ja kirjuta, mis sinu päeva jooksul juhtus. Mis oli kõige parem? Mis tekitas ebamugavust? Kas oli mõni vestlus, mida sa ikka veel oma peas läbi mängid? Kas reageerisid kellegi suhtes teravalt, kuigi tegelikult olid väsinud või mures?
Sa ei pea jutustama iga üksikasja. Võid lõpetada kolm lauset: „Täna olen tänulik…”, „Täna tegi mulle haiget…” ja „Homme vajan…”. Kui soovid seda harjumust süvendada, võib sulle kasu olla ka lugemisest, miks isikliku päeviku pidamine soodustab sisemist arengut.
2. Kirjad, mida sa ei saada, et vabastada lahendamata asjad
Kirjuta kiri kellelegi, kellega sul on lahendamata teemasid. See võib olla endine partner, pereliige, sõber või isegi sinu varasem mina. Väljenda seda, mida sa vaikisid, mis sulle haiget tegi ja mida sa nüüd mõistad.
Eesmärk ei ole seda kirja saata. Eesmärk on anda endale luba rääkida filtriteta ja avastada, milline emotsioon vajab tähelepanu. Võib-olla leiad kurbuse alt viha või näilise ükskõiksuse tagant hirmu.
Kui oled lõpetanud, otsusta, mida kirjaga teha. Võid selle alles hoida, katki rebida või turvalisel viisil hävitada. Kui otsustad selle säilitada, hoia seda privaatses kohas, et see kogemata adressaadini ei jõuaks.
3. Vaba kirjutamine kihutava meele rahustamiseks
Vaba kirjutamine tähendab, et lased mõtetel liikuda ilma kindla eesmärgita. Pane taimer viieks, kümneks või viieteistkümneks minutiks ning kirjuta peatumata üles kõik, mis pähe tuleb.
Ära kustuta, ära korrasta ega muretse, kui hüppad tasumata arvelt lapsepõlvemälestuse juurde. Tulemus võib näida kaootiline, kuid selline voog toob sageli esile korduvad mured, tähelepanuta jäänud soovid või ülesanded, mis kulutavad su vaimset energiat.
Kui ärevus on väga kohal, võid alustada enda ümber tajutava kirjeldamisest: temperatuurist, helidest, jalataldade kokkupuutest põrandaga. Seejärel kirjuta: „Praegu ütleb mu meel mulle…”. See väike muutus aitab mõtet vaadelda, ajamata seda automaatselt segi tõega.
Harjutust võid täiendada ka selle Jaapani tehnikaga ärevuse rahustamiseks.
4. Luuletused ja metafoorid keeruliste tunnete väljendamiseks
Mõningaid emotsioone on raske otse selgitada. Sellistel juhtudel võib metafoor aidata sul oma tunnetele lähemale jõuda. Sa ei pea end loovaks inimeseks pidama ega järgima luulereegleid.
Kujuta ette, et su kurbus on torm kohvitassi sees. Mis maitse sel täna on? Kui su mure oleks tuba, kas sellel oleks aknaid? Kui su lootus oleks taim, mida see kasvamiseks vajaks?
Need kujundid loovad emotsiooni suhtes heatahtliku distantsi. Mõnikord on lihtsam kirjeldada „kivi rinnal” kui leida kohe täpne nimetus sellele, mis sind painab.
5. Plusside ja miinuste nimekiri otsuse tegemiseks
Kui seisad silmitsi olulise otsusega, võib lehe kaheks veeruks jagamine tuua selgust. Pane kirja töökoha vahetamise, kolimise, suhte lõpetamise või looma võtmise eelised ja võimalikud puudused.
Ära piirdu sellega, et loed kokku, mitu punkti kummaski veerus on. Vaata, kui palju igaüks neist sinu jaoks kaalub. Üksainus sinu turvalisuse või väärtustega seotud puudus võib olla tähtsam kui viis väiksemat eelist.
Lisa järgmised küsimused: milline valik viib mind lähemale elule, mida soovin?, mida valin hirmu pärast?, millist teavet mul veel puudu on? ja millist nõu annaksin oma olukorras kallile inimesele? Kui oled endiselt ummikus, võib sind suunata see artikkel sellest, mida enne riskantse otsuse tegemist arvesse võtta.
Mida teha pärast kirjutamist
Kui oled lõpetanud, hinga aeglaselt ja märka, kuidas su keha end tunneb. Võid olulisele lausele joone alla tõmmata või panna kirja ühe väikese ja realistliku tegevuse. Võib-olla vajad kellegagi rääkimist, puhkust, piiri seadmist või abi palumist.
Terapeutiline kirjutamine võib anda sulle tõuke, mida vajad, et ennast paremini mõista ja teha teadlikumaid otsuseid. Vaja läheb vaid paberit ja pastakat, kuigi loomingulises hädaolukorras sobivad ka salvrätik ja huulepulk 🙂.
Jäiku reegleid ei ole. Võid kirjutada iga päev või ainult siis, kui tunned end segaduses. Võid oma leheküljed alles hoida või ära visata. Kõige olulisem on, et see ruum oleks sinu jaoks turvaline ja siiras.
Milline neist tehnikatest köitis sind kõige enam? Vali üks ja proovi seda juba täna viis minutit. Ära otsi erakordset ilmutust. Mõnikord on juba ammu välditud ühe tõe kirja panemine muutus.
Oma heaolu eest edasi hoolitsemiseks võid lugeda seda artiklit: