Sisukord
Ebamäärasuse hetkedel on lihtne otsida kindlust vahetust ja käegakatsutavast: täita sahver, jälgida lakkamatult uudiseid või püüda kontrollida iga pisiasja. Kuid me võime ka peatuda ja meenutada midagi sügavat: lootus ei sünni ainult sellest, et kõik on lahendatud, vaid sellest, et me teame, kuhu oma südame tagasi pöörata.
Paljude inimeste jaoks on see pelgupaik Jumalas, palves ja usalduses, et elul on ikka mõte ka siis, kui maailm näib meie jalge all kõikuvat. Selle asemel, et lohutust otsides ainult toidupoodi joosta, võime joosta Tema juurde, kes meile elu andis, ja paluda selgust, et tegutseda armastusega.
See on lugu sellest, kuidas elu võib teha ootamatu pöörde. Äkitselt muutub argipäev. Koolid suletakse, rutiinid muutuvad, tekivad uued hirmud ja paljud inimesed tunnevad end üksi, ärevalt või ülekoormatuna.
Nendel hetkedel ei ole väljakutse mitte selle eitamine, mis toimub. Samuti ei ole asi teesklemises, et kõik on korras. Tõeline usu ja tugevuse tegu seisneb selles, et küsid endalt: kuidas saan olla kellelegi teisele rahu ja tasakaalu kandjaks?
Minu soov on nendel rasketel aegadel teisi armastada ja teenida. Ja loodetavasti saad ka sina liituda sealt, kus oled, sellega, mis sul on, ja ilma endalt rohkem nõudmata, kui võimalik. Mõnikord võib üks telefonikõne, soe söök või siiras palve kanda palju rohkem, kui oskame ette kujutada.
Kui tunned, et sul on raske hoida positiivset pilku, võib sulle aidata ka lugemine teemal kuidas õppida optimistlikuks ja elada paremini. Asi ei ole naiivsuses, vaid lootuse harjutamises väikeste igapäevaste sammudega.
Siin on mõned soovitused, mida me kõik saame rasketel aegadel ellu viia, et aidata. Sa ei pea tegema kõike. Vali üks või kaks tegevust, mis on sinu võimuses, ja tee neid armastusega 🤍.
Olgem helded armastuses teiste vastu. Pakume lootust, anname oma panuse seal, kus võimalik, ja samal ajal püsime turvaliselt. Usk ei palu meil enda eest hoolitsemist unarusse jätta; see kutsub meid tegutsema teadlikult, kaastundlikult ja vastutustundlikult.
Ära alahinda väikese teo jõudu. Võib-olla ei suuda sa täna kriisi lahendada, kuid saad küll saata sõnumi kellelegi, kes elab üksi. Sa võid küsida: „Kas vajad midagi?“. Sa võid kuulata ilma, et tormaksid kohe nõu andma. Sa võid jagada seda, mis sul on.
Ka aitamine muudab aitaja südant. Kui tahad seda mõtet sügavamalt mõista, võib see artikkel teemal miks teiste aitamine on ka endale hea anda sulle väga väärtusliku vaatenurga.
Kasutagem seda võimalust, et näidata alandlikult, kes on Jeesus. Mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega. Meie rahu, palved, kannatlikkus ja viis, kuidas me teistest hoolime, võivad avada ukse, et Jumal saaks toimida erakordselt.
Lootus nakkab. Ka rahu. Kui otsustad hirmul end valitseda mitte lasta, võib keegi sinu lähedal natuke kergemalt hingata. Kui jagad, meenub kellelegi, et ta ei ole üksi. Kui palvetad, leiab sinu sisemus koha, kus puhata.
Liigume edasi. Usu, armastuse ja teenimiseks valmis kätega saame olla osa tervenemisest, mida me nii väga vajame.
Paljude inimeste jaoks on see pelgupaik Jumalas, palves ja usalduses, et elul on ikka mõte ka siis, kui maailm näib meie jalge all kõikuvat. Selle asemel, et lohutust otsides ainult toidupoodi joosta, võime joosta Tema juurde, kes meile elu andis, ja paluda selgust, et tegutseda armastusega.
Kuidas leida lootust ebakindlatel aegadel
See on lugu sellest, kuidas elu võib teha ootamatu pöörde. Äkitselt muutub argipäev. Koolid suletakse, rutiinid muutuvad, tekivad uued hirmud ja paljud inimesed tunnevad end üksi, ärevalt või ülekoormatuna.
Nendel hetkedel ei ole väljakutse mitte selle eitamine, mis toimub. Samuti ei ole asi teesklemises, et kõik on korras. Tõeline usu ja tugevuse tegu seisneb selles, et küsid endalt: kuidas saan olla kellelegi teisele rahu ja tasakaalu kandjaks?
Minu soov on nendel rasketel aegadel teisi armastada ja teenida. Ja loodetavasti saad ka sina liituda sealt, kus oled, sellega, mis sul on, ja ilma endalt rohkem nõudmata, kui võimalik. Mõnikord võib üks telefonikõne, soe söök või siiras palve kanda palju rohkem, kui oskame ette kujutada.
Kui tunned, et sul on raske hoida positiivset pilku, võib sulle aidata ka lugemine teemal kuidas õppida optimistlikuks ja elada paremini. Asi ei ole naiivsuses, vaid lootuse harjutamises väikeste igapäevaste sammudega.
Lihtsad viisid, kuidas kriisi ajal teisi aidata
Siin on mõned soovitused, mida me kõik saame rasketel aegadel ellu viia, et aidata. Sa ei pea tegema kõike. Vali üks või kaks tegevust, mis on sinu võimuses, ja tee neid armastusega 🤍.
- Aita vanureid või eakat naabrit, tehes tema eest sisseoste või muid asjaajamisi, eriti kui kodust väljumine kujutab neile ohtu.
- Paku, kui saad seda turvaliselt teha, lastehoidu peredele, kelle lapsed ei saa kriisi tõttu koolis käia.
- Pese käsi regulaarselt ja desinfitseeri töö-, kodu- ja sageli kasutatavaid esemeid. Enda eest hoolitsemine on ka teiste eest hoolitsemine.
- Valmista toitu pereliikmetele, sõpradele või naabritele. Paljud inimesed sõltuvad kooli-, kogukonna-, kiriku- või varjupaigatoitudest.
- Jaga varusid, mida oled varunud. Heldus muutub võimsamaks, kui see sünnib usaldusest, mitte hirmust.
- Palveta nende eest, kelle elu on dramaatiliselt muutunud: eakate eest, kes poleks kunagi osanud sellist asja ette kujutada, vahetusõpilaste eest, kes peavad enneaegselt hüvasti jätma, või perede eest, keda lahutab vahemaa.
- Paku, kui see on sinu võimaluste piires ja turvaline, ajutist peavarju lastele või inimestele, kellele ei meeldi kodus olla või kes läbivad haavatavat olukorda.
- Palveta nende eest, kes kannatavad ärevuse, sügava kurbuse või muude emotsionaalsete raskuste käes ning peavad lisaks kohanema äkiliste muutustega. Kui see teema puudutab sind lähedalt, võid leida tuge neist nõuannetest, kuidas ärevusest ja närvilisusest üle saada.
- Püsi kodus, kui oled haige või kui oled hiljuti olnud nakkusega kokku puutunud. See on lihtne, kuid väga vastutustundlik tegu.
- Paku kedagi vajalikku kohta sõidutada, et vähendada tema kokkupuudet ühistranspordiga, kui saad seda teha kaalutletult.
- Hoia optimistlikku ja rahulikku suhtumist. Järgmine põlvkond jälgib, kuidas me hirmule reageerime.
- Tuleta oma palvetes meelde tervishoiutöötajaid, päästjaid, valitsusametnikke ja kõiki neid, kes on kriisi eesliinil.
Ka usku näitavad konkreetsed teod
Olgem helded armastuses teiste vastu. Pakume lootust, anname oma panuse seal, kus võimalik, ja samal ajal püsime turvaliselt. Usk ei palu meil enda eest hoolitsemist unarusse jätta; see kutsub meid tegutsema teadlikult, kaastundlikult ja vastutustundlikult.
Ära alahinda väikese teo jõudu. Võib-olla ei suuda sa täna kriisi lahendada, kuid saad küll saata sõnumi kellelegi, kes elab üksi. Sa võid küsida: „Kas vajad midagi?“. Sa võid kuulata ilma, et tormaksid kohe nõu andma. Sa võid jagada seda, mis sul on.
Ka aitamine muudab aitaja südant. Kui tahad seda mõtet sügavamalt mõista, võib see artikkel teemal miks teiste aitamine on ka endale hea anda sulle väga väärtusliku vaatenurga.
Olgu maailm hääbumas, meie jääme valguseks
Kasutagem seda võimalust, et näidata alandlikult, kes on Jeesus. Mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega. Meie rahu, palved, kannatlikkus ja viis, kuidas me teistest hoolime, võivad avada ukse, et Jumal saaks toimida erakordselt.
Lootus nakkab. Ka rahu. Kui otsustad hirmul end valitseda mitte lasta, võib keegi sinu lähedal natuke kergemalt hingata. Kui jagad, meenub kellelegi, et ta ei ole üksi. Kui palvetad, leiab sinu sisemus koha, kus puhata.
Liigume edasi. Usu, armastuse ja teenimiseks valmis kätega saame olla osa tervenemisest, mida me nii väga vajame.
