5 põhjust, miks sa peaksid alati andestama, kuid mitte kunagi unustama

1. 1. Vigadest õppimine
2. 2. Kõigil on oma põhjus
3. 3. Meelt ei saa sundida
4. 4. Vajadus minna tagasi, et liikuda edasi.
5. 5. Suuremaks inimeseks saamine andestuse kaudu

Öeldakse, et kui sa andestad ja ei unusta, elad õnnelikumalt.

 Ja teatud määral on see tõsi.

Kui me andestame, muutub õhk meie ümber kergemaks ja vähem lämmatavaks.

 See on nagu äike, mis raputab suvise kuumuse ära, nii et taevas saab maad jahutada.

 Me tunneme end vabana, vabana valede, valu, valesõnade ja raskete südamete ülekaalust.

 Mina isiklikult olen seda kinnitust järginud, kui ma üles kasvasin.

 Sageli tõrjusin lapsena viha hetki ajutiselt tüüpiliste lastehäiretega. Andestasin neile, kes võtsid mu viimase küpsise vaheajal või kopeerisid mu kodutööd ilma minu loata, ja lasin isegi mööda, kui nad tõmbasid mind juustest, et ma ei saaksin telerit maha keerata.

 Ma säilitasin selle mentaliteedi instinktiivselt, teades, et parim viis edasi minna on andestada, kuid mitte kunagi täielikult unustada.

 Kuigi ma mäletan neid mälestusi ikka veel nagu eile, isegi kui need olid tol ajal traumeerivad, on neil kummaline võime mind rahulolevaks muuta.

 Need on mind kujundanud ja on osa sellest, kes ma olen.

Andestamine ja mitte unustamine on tõeline viis asjadest lahti lasta.

 Siin on nimekiri viiest põhjusest, miks minna läbi elu andestades, kuid mitte unustades.

 Lõpuks oleme me kõik ebatäiuslikud hinged ja nende puuduste tunnistamine muudab elu palju täiuslikumaks.

1. Vigadest õppimine

On väga tõenäoline, et olete üles kasvades kuulnud tuntud ütlust: "Oma vigadest õpitakse".

 See levinud mõte ütleb, et kui teete vea, võtate vastutuse, seisate silmitsi tagajärgedega ja lõpuks õpite sellest, et keskenduda sellele, et tulevikus enam sama viga ei teeks.

 Me kõik teeme elus vigu, mistõttu me suudame areneda.

 Sellised tunnused nagu petmine teadushindamisel, kellegi selja taga halvasti rääkimine või lihtsalt mitte julgemine võtta vastu väljakutset, mida me hiljem kahetseme, tuleks pärast vajalike tagajärgede võtmist andestada ja mitte täielikult unustada.

 Meie mälu sügavustesse tagasi toodud mälestused ilmuvad esile siis, kui me neid kõige rohkem vajame, olles varjus kaitsva valvurina, et vältida samalaadsetesse negatiivsetesse mustritesse langemist.

2. Kõigil on oma põhjus

Elul on igaühe jaoks plaan, isegi kui seda on mõnikord raske uskuda.

 Iga päev esitab meile väljakutseid, kuid lõpuks, kui tolm maha settib ja päike loojub, avastame, et oleme leidnud tee koju.

 Isegi kui asjaolud tunduvad keerulised, olen kindlalt veendunud, et kõigel, mis meiega juhtub, on põhjus.

Kas teie süda on murdunud? Võib-olla oli see vajalik selleks, et õppida midagi väärtuslikku.

Kas teid on vallandatud? Võib-olla toob see tulevikus kaasa parema võimaluse.

 Iga päevakese viib meid natuke lähemale sellele, kuhu me peame jõudma, isegi kui mõnikord on tee täis takistusi ja tundub, et on pimedus.

 Kuid lõpuks selgineb vesi ja valgus ei kustu.

 Nii et nautige teekõrgendikke, naerake nende konaruste üle, mis ei taha teid rahule jätta, ja ärge kartke ootamatuid pöördeid, mida elu meile toob, isegi neid, mis panevad meid nutma.

Ühel päeval, kui te tagasi vaatate, saab see kõik mõtestatud.

 Ja esimene samm selle kõige mõistmiseks on aktsepteerida, et me ei saa kõike, mis meiega juhtub, kontrollida ja et mõnikord peame lihtsalt alla andma.

3. Meelt ei saa sundida

Meel on väga võimas organ, mis säilitab nii häid kui ka halbu, raskeid või traumaatilisi mälestusi.

 Mõnikord võivad need mälestused kummitada meid aastaid ja tundub, et neist ei ole võimalik pääseda.

 Näiteks piinlik hetk, näiteks kui püüdsite joosta kiiremini kui jooksurajal ja kukkusite lõpuks valusalt vaibale, võib jääda igavesti meelde.

 Neid mälestusi ei saa aga sundida kaduma.

Te ei saa teeselda, et unustate midagi, mis oli teile nii oluline, et peate selle andestama.

 Õppimine naeratades tagasi vaatama on oluline samm nende mälestuste aktsepteerimisel ja edasi liikumisel.

 Aga kui midagi on andestamist väärt, siis on oluline, et see jääks osaks teie elust ja oleks mingil moel väärtuslik, et seda ei jäetaks maha.

4. Vajadus minna tagasi, et liikuda edasi.

Mu kihlatu ütles kord lause, mis aitas mul ületada minu hirmu taas kokku saada.

Pärast rohkem kui aasta kestnud kannatusi meie suhte purunemise pärast tundsin end lõpuks jälle tervena ja valmis maailmaga silmitsi seisma.

 Me mõlemad lõpetasime ülikooli, saime samas linnas tööd ja kolisime samasse korterikompleksi.

 Hoolimata sellest, et kohtlesime teineteist kui sõpru, võitlesin pidevalt oma tunnetega.

 Ühel õhtul, kui ma nägin lüüasaamist, istudes tema voodiserval, ütles ta midagi, mis tabas mu südames akordi: "Mõnikord tuleb tagasi minna, et edasi liikuda.

 Tema sõnad panid mind mõtlema andestuse üle, mis tähendab minevikuga leppimist, et liikuda elus uue perspektiiviga edasi.

Te ei saa millestki lahti lasta enne, kui te ei aktsepteeri seda kui osa oma olemusest ja ei anna lõpuks andeks.

 On vaja astuda silmitsi hirmudega ja õppida mineviku kogemustest, et liikuda edasi ja kasvada inimestena.

 Andestamine on raske tee, kuid kui see on saavutatud, annab see teile võimaluse end emotsionaalselt vabastada ja liikuda edasi uute väljakutsete ja võimaluste poole elus.

5. Suuremaks inimeseks saamine andestuse kaudu

Isegi kui teil on endiselt valus, isegi kui on ilmselge, et te ei ole süüdi, on alati imetlusväärne võtta initsiatiiv, et vabandada.

Seepärast, kui keegi vabandab teie ees, ärge kõhkle - andestage talle.

 Kellegi andestamine on tegu selle tunnistamisega, et me kõik oleme inimesed ja teeme vigu.

 Me kõik kanname endas kahetsust ja kahetsust, nii et miks mitte teha endale ja süüdlasele teene, kergendades veidi koormat? Viha ja süütunne mõjutavad ainult teid.

 Andestamine ei tähenda, et olete kergesti veenev, see tähendab, et liigute edasi ja saate suuremaks inimeseks, nüüd juba suurema tarkusega käes.

Tellige tasuta iganädalane horoskoop

Ambur Jäär Kaalud Kaksikud Kalad Kaljukits Lõvi Neitsi Skorpion Sõnn Vähk Veevalaja