Uus uuring näitab, et hüpertermilised perioodid, mis toimusid miljoneid aastaid tagasi, eriti paleotsüünis ja eotseenis, pakuvad väärtuslikku teavet, et mõista
inimese tegevusest tingitud kliimamuutust tänapäeval.
Need sündmused, mida iseloomustasid dramaatilised tõusud globaalsetes temperatuurides, on seotud massiivsete vulkaanipursketega, mis vabastasid atmosfääri suuri koguseid süsinikdioksiidi (CO2).
Paleotseeni-Eotseeni (PETM) ja Eotseeni 2 (ETM-2) soojusmaksimumide ajal täheldati märkimisväärseid tõuse globaalsetes keskmistes temperatuurides, mis viis mitmete liikide väljasuremiseni.
See uuring kasutab foraminifere fossiile, et rekonstrueerida tolleaegseid kliimatingimusi, võimaldades teadlastel luua mustreid, mis võivad tulevikus korduda.
Fossiilid kui Kliimamuutuste Indikaatorid
Foramiinirid, üherakulised organismid, kes elasid ookeanides, on olnud olulised mineviku kliima uurimisel.
Boro keemia analüüsimisel nende kestades saavad teadlased järeldada CO2 atmosfääri tasemeid miljonite aastate eest.
Dustin Harperi sõnul, kes on uuringu peamine autor, “boro keemia mõõtmine kestades võimaldab meil tõlkida need väärtused mineviku meresoola tingimusteks, pakkudes akent Maa kliimaajaloosse”.
Õppetunnid Tulevikuks
Kuigi praegused CO2 heitkogused on 4 kuni 10 korda kiiremad kui minevikus vulkaanide poolt vabastatud heitkogused, on kokkuvõttes genereeritud kasvuhoonegaaside kogus sarnane.
Möödunud hüpertermiliste sündmuste mõistmine on hädavajalik, et ennustada kliima tulevikku ja valmistada inimkond ette eelseisvateks keskkonnamuutusteks.
Uurijad nagu Harper rõhutavad, kui oluline on neid perioode uurida, et tuvastada, kuidas Maa võiks reageerida süsiniku kiirendatud vabastamisele, mis võiks meie kliimamuutuse leevendamise strateegiatele omada olulisi tagajärgi.